Transion Professional²

19-nda ja 20-nda sajandi jooksul on teadlased uurinud ja dokumenteerinud täpsemalt elektrilisi omadusi, mis kutsuksid esile lihaspingutuse. Avastati, et elektriline stimulatsioon võib lihasgruppides kutsuda esile pikaajalisi muutusi. Esimesena esitas teaduslikud tõendid selle kohta, et vool aktiveerib lihastöö 1971 aastal Luigi Galvani. Hiljutised meditsiinilised uuringud on aga täpselt välja selgitanud, millist mõju avaldab elektriline lihasstimulatsioon närvi-ja lihasrakkudele ning veresoontele. Transion tehnoloogia tekitab elektrilise voolu esilekutsumise tagajärjel lihase kokkutõmbumise. Esilekutsutud lihase kokkutõmbumine erineb tavapärasest kesknärvisüsteemi poolt toimuvast lihase kokkutõmbumisest (näit. raskuse tõstmise tagajärjel tekkivast lihasepingutusest) ning antud protsessi laad ja tugevus sõltub sellest, millised parameetrid on eelnevalt aparaadile programmeeritud. Transion tehnoloogia suudab teha seda, milleks aju pole võimeline. Aju stimuleerib paljusid lihaskiude, kuid Transion tehnoloogiaga on võimalik avaldada mõju 100-le % kiududest (seega leiab aset suurem sünkroniseerimine kiududes). Lisaks sellele, erinevalt ajutegevusest, suudab Transion ka toota ühetasaseid ning kõrge kvaliteediga impulsse töösolevatesse lihasgruppidesse, ilma, et kehal tekiks südame- ja veresoonkonna talitluse häireid ning väsimust. See omakorda annab ka parema ja ohutuma tulemuse. Peamine vahend lihastöö sooritamiseks on elektrilise impulsi esilekutsumine ja selle tagajärjel liiguvad impulsid lihastesse närvikiudude kaudu. Impulsi roll on tekitada lihastes kokkutõmbe reaktsioon ning mehaaniline aktiivsuse tõstmine. Iga kord kui elektrilise impulsi tekitamist korratakse, kordub ka lihase kokkutõmbumine. Kui lihaseid stimuleeritakse sagedaste impulssidega, siis lihaskiud on katkematus liikumises ning stimulatsioon ei jõua enne lõppeda kui juba uus elektrilaeng on edasi antud. Seega on lihased pidevas töös. Antud fenomeni kutsutakse tetanisatsiooniks ehk korduvstimulatsiooniks, mis tekibki korduvate võngete liitmisel. Lihastöö kvaliteet ja kvantiteet sõltub programmeeritavatest parameetritest ja intensiivsusest (oma rolli mängib ka õige elektroodide paigutus). Intensiivsust mõõdetakse milliamprites ehk mAmp ja see ei ole eelnevalt programmeeritud, kuid seda saab suurendada jooksvalt aparaadi kasutamise jooksul. Lihaskiudude arv, mida kaasatakse, sõltub seadme intensiivsuse reguleerimisest. Kui stimulatsiooni kohaldatakse kõrgema intensiivsusega, siis on samal ajal töös ka suurem hulk lihaskiude. Ning vastupidiselt, kui intensiivsuse aste on madalam, on sellevõrra väiksem ka töösolevate lihaskiudude protsent. Üldjuhul on mõistlik aparaati kasutama hakates alustada madalama intensiivsusega ning vastavalt oma vajadustele intensiivsust järkjärgult suurendada.